Kuidas mõjutab lühem päevavalgus und ja energiataset?
Sügise saabudes muutuvad päevad kiiresti lühemaks. Hommikuti on kauem pime ning õhtuti loojub päike järjest varem. Eestis on see muutus eriti märgatav: suviste pikkade ja valgete päevade järel võib sügisene pimedus saabuda üllatavalt kiiresti. Paljud inimesed märkavad sel ajal, et hommikul on raskem ärgata, päeval tekib rohkem unisust ning õhtul tahaks varem teki alla pugeda.
See pole ainult tunne. Valgus on üks olulisemaid signaale, mille järgi meie organism oma sisemist ööpäevarütmi reguleerib.
Valgus juhib meie sisemist kella
Inimese kehas töötab ööpäevarütm ehk tsirkadiaanrütm, mis aitab reguleerida une ja ärkveloleku vaheldumist. Üks tähtsamaid tegureid selle süsteemi jaoks on valgus.
Hommikune ere valgus annab ajule märku, et päev on alanud ja organism peab muutuma aktiivsemaks. Õhtul, kui valgust jääb vähemaks, hakkab keha valmistuma puhkuseks.
Sügisel muutub olukord üsna järsult. Kui ärkame ajal, mil väljas on veel pime, jääb organism ilma tugevast hommikusest valgussignaalist. Seetõttu võib ärkamine tunduda raskem ning hommikune unisus püsida kauem.
Melatoniin ja sügisene unisus
Pimeduse saabumine on organismile üks signaale melatoniini tootmiseks. Melatoniin on hormoon, mis osaleb une ja ärkveloleku rütmi reguleerimises.
Suvel võib Eestis olla õhtul veel väga kaua valge. Sügisel saabub pimedus aga järjest varem ning meie keha saab seetõttu õhtuse „öö on saabumas“ signaali varem.
See võib olla üks põhjustest, miks sügisel tundub mõnus diivanile kerida, pehme pidžaama selga panna ja tavapärasest varem puhata.
Miks on hommikul raskem ärgata?
Probleem pole tingimata selles, et inimene oleks maganud liiga vähe. Pimedas ärkamine lihtsalt erineb valguses ärkamisest.
Kui hommikul puudub loomulik valgus, võib organismi üleminek unest aktiivsesse olekusse olla aeglasem. Seetõttu võib tekkida tuttav sügisene tunne: äratuskell heliseb, kuid keha arvaks justkui endiselt, et on öö.
Pärast ärkamist tasub seetõttu võimalikult kiiresti valgust saada. Ava kardinad, mine võimalusel hommikul õue või veeda aega akna lähedal. Isegi pilvine päev pakub tavaliselt märksa rohkem valgust kui tavaline siseruum.
Päevavalgus mõjutab ka päevast energiataset
Kui veedame sügisel suurema osa päevast kontoris või kodus ning läheme välja alles õhtul, võime saada väga vähe loomulikku päevavalgust.
Seetõttu tasub valget aega teadlikult ära kasutada. Lühike jalutuskäik hommikul või lõuna ajal ühendab kaks kasulikku asja: päevavalguse ja füüsilise liikumise. Mõlemad aitavad päeval erksamana püsida ning toetavad normaalset une-ärkveloleku rütmi.
Sügis on hea aeg õhtuse rutiini loomiseks
Lühemad päevad ei pea tingimata tähendama halvemat und. Vastupidi – sügis võib olla hea võimalus oma unerutiin uuesti paika saada.
Proovi minna magama ja ärgata enam-vähem samal ajal, kasuta päevavalgust nii palju kui võimalik ning muuda õhtu järk-järgult rahulikumaks. Soe dušš, vähem ekraaniaega, mugav naturaalsetest ja hingavatest materjalidest pidžaama ning veidi jahedam magamistuba võivad aidata luua mõnusa keskkonna puhkamiseks.
Me ei saa sügiseseid päevi pikemaks muuta, kuid saame aidata oma kehal uue valgusrütmiga kohaneda. Mõnikord piisab juba sellest, et saada hommikul rohkem valgust, liikuda päeval õues ning muuta õhtu teadlikult rahulikumaks.
